Ajasin instinktiivselt käe selja taha, et õlakotti kohendada. Kannan Stockmannist ostetud reporter-tüüpi Delsey õlakotti peaaegu alati kaasas. Koti klapats käib kinni klambriga. Seda on tülikas avada-sulgeda. Vahel unustan klambri lahti. Nii on tänaval ohtlik tunne ringi käia, sest õlakoti sisetaskus on rahakott, nutitelefon, võtmed.

Käsi! Minu käsi sattus kellegi käe peale. Pöörasin ümber ja nägin ebamäärast värvi adidas-tüüpi warm-up dressis, tumeda nokamütsiga lühikest kasvu, suhteliselt noort lõunamaist meest. Noormees, vältides minu pilku, asus uurima vahekäigu seinal rippuvat infotahvlit. Kitsas käänulises vahekäigus ei olnud peale meie ühtki inimest.

Vahekäik tegi veel ühe pöörde. Sattusin perroonile. Tööpäeva pärastlõunasel tunnil olid seal vaid mõned inimesed. Hakkasin tasapisi juhtunut taipama. Soojendusdressis tüüp ei järgnenud mulle perroonile. Järelikult läks ta vahekäiku pidi tagasi. Mis oli ebaloogiline, sest ta pidi olema juba pileti ostnud ja kuhu mujale tal minna oli?

Hiljem panin mõttes kogu protsessi kokku. Terve ennelõuna oli, seljakott seljas, linnas ringi käinud. Otsisin mingit intellektuaalse raamatu poodi, mis osutus, oli tegevuse lõpetanud. Minu lennuk läks kl 16. Sirgeid avenüüsid pidi jõudsin välja sadamasse, kõrge Kolumbuse samba juurde. See on turistide meelispaik. Tegin paar fotot ja otsustasin, et hakkan tasapisi lennujaama poole liikuma. Astusin metroo sissekäigu trepist alla ja hakkasin piletiautomaadist piletit ostma. Barcelonas on hea metroo ja arusaadavad piletimüügiautomaadid. Siiski tuleb seal keel valida, kaart õigel ajal sisse panna ja õige tsooni pilet valida. Uurisin, kuidas seda teha, kui minu kõrvale ilmus tumedate krässus juustega mees (tema olek ja maneerid meenutasid mulle veidi üht meie arenduspartnerit). Mees asus mind abistama-juhendama. “Võta kaart välja”. “Vali tsoon. Lennujaama? Ei, mitte 2.50 €. 4.50 €” “Nüüd pane kaart sisse!” “Nüüd PIN” “Vot nii!” Abistaja olemasolu oli natuke üllatav. Kuigi lennujaamades check-in automaatide juures on küll abivalmis teenindajaid. Prantsusmaal, kus tööhõive on oluline, on Charles De Gaulle lennujaamas viisakaid Air France-i vormis abistajaid isegi iga nurga peal. Aga metroo piletiautomaadi juures? Kuigi, jah, Kolumbuse sadama metroojaamas ilmselt liigub palju turiste, kes linna ei tunne ja nemad võivad abi vajada küll.

Sündmuste käiku tagantjärele konstrueerides on muidugi selge, et tegu polnud ei Barcelona turismiameti töötajaga ega ka suhtlemisalti barcelonalasega (hispaanlane ei hakkagi tänaval sinuga rääkima).

Ilmselt olid nad mind juba metroosse sisenemisel sihikule võtnud. Ilm oli palav, mul oli seljakott, tobeda välismaalase välimus ja ma liikusin aeglaselt. Mees 1, see, kes mind piletiautomaadi juures abistama asus, ilmselt nägi ära PIN-koodi, mille pileti eest pangakaardiga tasudes sisestasin. Mees 2 aga järgnes mulle perroonile viivasse vahekäiku ja üritas kätt õlakotti ajada. Ta liikus nii vaikselt, et ma ei kuulnud teda. Ilmselt oli ta automaadi juures ära näinud, et pistsin pangakaardi rahataskusse ja rahatasku õlakotti.

Palju mul raha kotis oli? Üks 20€, kolm 10€-st ja üks 5€-ne. Üks 5- ja üks 2-sendine. Sularaha kokku 55.07 €. Pangakaardiga - teades PIN-i - oleks saanud aga välja võtta palju-palju suurema summa. Sparta liikmekaart, Delta Plaza Grill & Cafe “Head isu!” 10 korra sooduskaart. Selveri partnerkaart. Riigi Infosüsteemi Ameti töötõend. Tallinna ühistranspordi nn “roheline” kaart. Eesti Vabariigi ID-kaart. SEB VISA Electron deebetkaart. Erinevate väiksemate ostude ja taksosõitude kviitungeid, osa neid lähetuskuludesse kantavad. Alain Robbe-Grillet-likult võib esemeid loetleda, kuid võimalikku kogukahju, kui jupats oleks käe kotti saanud, kokku arvestada on praktiliselt võimatu.

Mida kokkuvõttes öelda? Pangakaardil on kasutuses kaheteguriline autentimine. Raha väljavõtmiseks peab olema: 1) kaart ise 2) PIN. Nende mõlema kättesaamiseks on vaja kaheosalist operatsiooni. Meeskonnatöö ja koordinatsioon. Tähelepanu kõrvaletõmbamine suhtlusega. Kas ma oleks saanud selle lühema tüübi kinni võtta ja politseisse toimetada? Oh ei. Selleks on vaja oluliselt kiiremat reageerimist ja füüsilisi oskusi, mida tavalisel turistil ei ole. Kindlasti aga saaks: 1) hoida sularaha varuks lisaks rahakotile veel ühes kohas; 2) turvata rahakotti, hoides seda põuetaskus. Kuuma kliimaga maades pole seda aga kerge teha. 3) alati varjata PIN-koodi.