IFI 6068 Sissejuhatus infosüsteemidesse · 2017 sügissemester · 14 loengut · 14 praktikumi · 12 ülesannet · 6 näiterakendust · eksam
swap_calls
Ülesanne 9 Prototüüpimine — tööde läbivaatus.
Ülesanne 10 Kontseptuaalse mudeli koostamine.
Kontseptuaalse mudeli koostamine on iteratiivne protsess. Valmistatakse esimene versioon, uuritakse ja hinnatakse selle täielikkust ja tegelikkusele vastavust, viiakse sisse parandused ja täiendused. Seda tegevust jätkatakse niikaua, kuni saavutatakse kontseptuaalse mudeli nõutav stabiilsus. Stabiilne mudel on selline, mille hoolikas läbivaatus ei too enam välja vajadust mudelit täiendada.
Kontseptuaalse mudeli koostamine paigutub infosüsteemi elutsüklis peaaegu päris algusesse. Alustatakse süsteemi idee tõstatamisest ja/või tulevaste kasutajate vajaduste fikseerimisest vägagi üldisel tasandil. Süsteemiarenduse lähtepunktiks on tavaliselt süsteemi funktsionaalsus (mida süsteem peab võimaldama automatiseerida või infotehnoloogia abil toetada).
Näiteks, külmutusseadmete hooldusteenuse infosüsteemi funktsionaalsust võime kõige esimeses lähenduses sõnastada 4-5 funktsiooni loeteluna:
Külmutusseadmete hoolduse infosüsteemi funktsioonid
Funktsioon 1. Hoolduslepingute registreerimine ja haldus
Funktsioon 2. Väljakutsete registreerimine
Funktsioon 3. Hooldustöö plaanimine
Funktsioon 4. Hooldustöö (tulemuste) registreerimine
Funktsioon 5. Arvete koostamine.
Infosüsteemis hoitavate andmete koosseisu ja struktuuri küsimus on väga tähtis. Süsteemi funktsionaalsuse ja andmete koosseisu artikuleerimine peavad praktikas enamasti käima käsikäes. Selle tõttu on enamasti vaja luua juba süsteemiarenduse alguses esialgne, suhteliselt kõrge abstraktsioonitaseme kirjeldus (ülevaade) süsteemis hoidmisele tulevatest andmetest (infost). Seda vajadust täidab kontseptuaalne mudel– ülevaatlik, struktuurne kirjeldus infosüsteemi andmete kohta. Kontseptuaalne mudel koostatakse harilikult süsteemi eeluuringu etapis või hiljemalt süsteemi analüüsi alguses.
Kontseptuaalse mudeli koostamise käigus süsteemi funktsionaalsus harilikult täieneb.
Näiteks, külmutusseadmete hoolduse infosüsteemi infomudeli (ehk kontseptuaalse mudeli) koostamisel võib selguda vajadus lisada süsteemi funktsioonide loetellu täiendav funktsioon:
Funktsioon 6. Hooldusmaterjalide haldus
Sageli tehakse infosüsteem valitud tegevusala täielikult katvana. See tähendab, et süsteem realiseerib või toetab mingi „reaalsuse ala” toimimist täies ulatuses. Selle tõttu lähtub kontseptuaalne modelleerimine sageli mitte süsteemi, vaid teatud viisil piiritletud „reaalsuse ala” mõistest – koostatakse mitte süsteemi, vaid reaalsuse tüki mudel.
Näiteks, külmutusseadmete hoolduse kontseptuaalse mudeli infoobjektide kandidaatideks võivad olla:
klient
hooldusleping
külmutusseade (hooldusobjekt)
väljakutse
hooldustöö
töötaja
materjal
arve.
Leia infoobjektide peamised atribuudid (ehk andmeväljad, andmeelemendid, omadused). Infoobjektil võib olla 5-10-20 – kuni paarsada atribuuti, Näiteks raamatukogudes kasutatavates bibliograafilistes infosüsteemides on trükise (säilitusüksuse) kirjeldamiseks kasutada üle 200 andmevälja (atribuudi). Atribuute ei ole harilikult võimalik ühe modelleerimissammuga täielikult leida. Mudeli täiendamine jätkub tavaliselt küllaltki pika aja vältel.
Leia infoobjektide vahelised seosed. Oluline on seose tüüp. Praktikas on välja kujunenud tüüpide eristus: üks-ühene seos, üks-mitmele seos, mitu-mitmele seos. See tüpoloogia on oluline selle tõttu, et tüübi varajane määratlemine aitab kindlamini jõuda andmete lõpliku esituse struktuurini, kui andmete hoidmiseks kasutatakse relatsioonilist andmebaasi. Samas tuleb rõhutada, et kontseptuaalne mudel põhimõtteliselt ei sõltu andmete esituse konkreetsest viisist (relatsiooniline andmebaas, objekt-orienteeritud esitus, andmete esitus kaustade ja failide abil jm.). Kontseptuaalne mudel on kasulik abstraktne esitus nii suhteliselt traditsiooniliste, andmebaasipõhiste töötlussüsteemide kui ka disainile orienteeritud veebisüsteemide puhul.
Hinnata mudeli loogilisust ja tegelikkusele (reaalsele või kujutletavale) vastavust. Oluline on ka mudeli detailsusaste sobivus. Hinnata, kas mudel on piisavalt üksikasjalik (või piisavalt üldistatud).
Vajadusel korrata eelmisi samme.
Kontseptuaalne mudel esitatakse traditsiooniliselt diagrammina (skeemina). Nagu diagrammide juures ikka, on diagrammi mõistetavaks tegemiseks harilikult vaja lisada teksti vormis selgitusi.
Põhimõtted ja võtted. Kontseptuaalsel modelleerimisel on kasulik teada mõningaid praktilisi (heuristilisi) põhimõtteid ja võtteid.
Piiri tõmbamine süsteemi ja süsteemi ümbruse vahele. Iga vähegi ulatuslikuma reaalsuse osa põhjalik infoloogiline kirjeldamine toob välja palju infoobjekte. Oluline on osata tõmmata piir süsteemi ja „mitte-süsteemi” (süsteemist välja jäetava) vahele.
Nimede valik. Väga oluline on nimetuste (terminite) valik. Kontseptuaalne mudel peab kajastama organisatsioonis tegelikult toimuvat (reaalsust). See tähendab ka samade nimetuste (sama keele) kasutamist, mida kasutavad organisatsiooni töötajad igapäevases suhtlemises. Tegelikud terminid ja nende sisu tuleb süsteemi analüüsi käigus välja selgitada. Süsteem, mis ei kõnele kasutajatega samas keeles, omab eduks vähe väljavaateid.
Näiteks, kuidas nimetatakse külmutusseadmete hoolduse ettevõttes hooldustöö teostamist? Kas on kasutusel „väljakutse”, „ülesanne”, „töö” või mõni teine nimetus?
Süsteemiarendus tähendab ka organisatsiooni tööprotsesside täpsustamist ja arendamist. Kui kindlaid termineid ei ole praktikas välja kujunenud, siis infosüsteemi täpsuse kaalutlustel tuleb terminid kehtestada. Seda peab süsteemi arendaja tegema ainult koostöös süsteemi kasutajatega. (Süsteemi arendaja ei tohi kasutajatele ette kirjutada, milliseid termineid kasutada).
Objektide ühendamine. Kontseptuaalne mudel peab olema ökonoomne. See tähendab, et loodud esitusel peab olema võimalikult suur kirjeldusjõud. Väheinformeeritud tellijad arvavad vahel ekslikult, et suurem mudel on parem, sest „sisaldab rohkem tööd”. Tegelikult on vastupidi – eesmärgiks on just väikese, kompaktse mudeli loomine. Samas ei tohi teha järeleandmisi kirjelduse täielikkusele ja detailsusele. Suur, laialivalguv kontseptuaalne mudel on halvasti või mittepõhjalikult tehtud analüüsitöö tundemärk. Suur ja ebaefektiivne infomudel võib süsteemi realiseerimise nurjata.
Selle tõttu tuleb alati tähele panna võimalusi infoobjektide ühendamiseks.
Näiteks, külmutusseadmete hoolduse kontseptuaalses mudelis ei ole võib-olla otstarbekas luua eraldi infoobjekte „Dispetšer” ja „Remonditööline”, vaid nende asemel üldisem infoobjekt „Töötaja”, milles töötaja ametikoht või roll kirjeldatakse atribuudi (andmevälja) „Ametikoht” abil.