Kuidas tekib ülekoormatus?

Arendustiim (joonisel “Arendusressurss” + Korraldaja) on ühe arendustööga valmis saamas. Töö on olnud pikk ja vaevaline ning tegelikult veel mitte valmis.
A on hinnatud, autoriteetne, positsiooniga, kuid arendusega otseselt mitte seotud. A käib häälekalt välja “vajaduse”. See võib olla nii tarkvara funktsionaalne laiendus (lisafeatuur, täiendav liides, parameteriseerimine, kohandustöö laiemale sihtrühmale, täiendava tehnoloogia kaasamine), mittefunktsionaalne lisandus (kõrgem turva- või käideldavusklass, parem kasutajaliides vms) kui ka arendusprotsessi ennast puudutav ettepanek (teha täiendavaid arendusartefakte, arendustöö liike vms).
Kuid A ise ei osale tema ettepandud lisafeatuuride või -tööde tegemises - kui ettepaneku või idee andmist mitte lugeda arendustööks. A ei osale ka täiendava arendusressursi hankimises - ja isegi kui ressurss põhimõtteliselt on olemas, siis selle rakendamises.
Lähemalt vaadates A ei ole ka tarkvaratoote tulevane Kasutaja.
Oluline, kuigi väherääkiv osaleja selles mängus on nn audience.
Korraldajal - kes ettepaneku teokstegemiseks ressursi peab leidma ja tiimiga koos töö ära tegema - on raske vastu vaielda, sest kes tahab olla chicken? Eriti audience-i ees.
Mida Korraldaja peaks tegema?
Küsima, kas ja millisel määral A on ise valmis töös kaasa lööma?
Kas ettepanek teeb asju lihtsamaks või vastupidi, keerulisemaks?
Kas eksisteerib reaalne Kasutaja, kes ette pandud asja vajab?

Märksõnad: arendusmängud, games people play