Infotehnoloogia ettevõtjale 1054 sõna
“Information is a difference that makes a difference.” – Gregory Bateson, ökoloog
Märkus. Väidetakse, et Bateson siiski nii ei öelnud.
help_circleLeia Harku vallasekretäri Ene Vegese ettekande põhjal (vt all) vastused:
- kui palju ametnike tööajast kulub infosüsteeme kasutades?
- mida kasutajad infosüsteemidelt ootavad?
- kas infosüsteemid vastavad ootustele?
- mis on peamised probleemid?
Riigi infosüsteemide olevik ja tulevik Harku valla vaates. Ene Veges, vallasekretär. Ettekanne 21.02.2012 teabepäeval “Riigi infosüsteemide arengud”. Hea ülevaade infosüsteemide kasutamise eesmärkidest, ulatusest, laadist ja probleemidest ühe kohaliku omavalitsuse näitel.
“Üldsust häirib ametlikes teadaannetes, kutsetes ja muudes avalikes dokumentides valitsev ebakorrektsus isikunimede kirjutuses. Sageli ei ole võimalik aru saada, mis on ees-, mis perekonnanimi või kas üldse on tegemist inimese nimega.” Allikas: Justiitsministeerium (2003) Isikunime kirjutamise juhis. (Dokument ei ole enam kättesaadav).
Miks on info kvaliteet oluline? Sest kui otsida mõnest andmebaasist nime ‘A. Mets’ järgi, siis ei tarvitse olemasolevat infot leida —sest andmebaasis on nimi teisel kujul.
“Nime võib kirjutada pärijärjestuses või pöördjärjestuses. Pärijärjestuse puhul kirjutatakse kõigepealt ees-, seejärel perekonnanimi (Arvo Mets). Pöördjärjestuse puhul kirjutatakse enne perekonna-, seejärel eesnimi (Mets, Arvo). Et eesnime käsitatakse sel juhul kui täpsustavat lisandit, tuleb panna perekonnanime järele koma. Kui koma ära jätta, võib tekkida probleeme selliste nimedega, kus mõlemaid nimeosiseid võib käsitada eesnimena (nt Markus Martin – Markus ees-, Martin perekonnanimi; pöördjärjestuse korral Martin, Markus). Üldiselt tuleks eelistada eesti nimekirjutustraditsioonile omast pärijärjestust. Pöördjärjestus on asjakohane pikemas nimeloendis, kui soovitakse perekonnanimesid tähestikuliselt järjestada.“
Kas rohkem infot on ikka parem? Madalakvaliteedilist infot on küllaga. Probleem on selles, et info kasufunktsioon sõltub väga palju konkreetsetest asjaoludest.
Kasulikke üldistusi selle kohta, kuidas muutub infost saadav tulu, kui info kogus kasvab, on raske, peaaegu võimatu teha.
Kirsh, D (2000) A Few Thoughts on Cognitive Overload.
Info üleküllus on infoühiskonna üks suuremaid probleeme
Võib küll kergesti leida rea tüüpkäitumisi ja -efekte, näiteks küllastumine—teatud kogusest alates lisanduv info ei lisa enam väärtust
Info kasufunktsioonil on mitmeid kujusid:
Kvaliteeti võib defineerida kui vastavust kasutuseesmärkidele ja -vajadustele. Kvaliteedi mõiste on rakendatav ka andmetele ja infole.
Info ei ole homogeenne mass. Ka infol on kvaliteet. Võib rääkida kvaliteedist tervikuna, üldmõistena. Võib rääkida elementidest või tahkudest (öeldakse ka—atribuutidest, dimensioonidest), millest kvaliteet moodustub. Tavaliselt kasutatakse info kvaliteedi elementidena mõisteid nagu olulisus, õigsus, täpsus, värskus jpt. Info kvaliteedi elementide liigitusi on välja töötatud mitmeid. Näiteks Milleri 10-dimensiooniline liigitus:
Miller, H (1996) The Multiple Dimensions of Information Quality. Information Systems Management, 79-82.
Riigi tellitud andmekvaliteedi juhendis on 9 kvaliteeditunnust: õigsus, täielikkus, kooskõla, usaldusväärsus, ajakohasus, reeglipärasus, konfidentsiaalsus, ühekordsus, mitteliiasus. Riigi Infosüsteemi Amet (2016) Andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele.
Info kvaliteet on kasulik mõiste. Vähemalt tasub seda teadvustada. Paljudes valdkondades on info kvaliteedi küsimused väga olulised. Ei tasu siiski loota, et probleemile mõeldes, või isegi midagi ümber korraldades info kvaliteet peaks kohe paranema ning probleemid kaduma. Ei ole isegi erilist lootust, et info kvaliteedi mõistest kõik ühte moodi aru hakkavad saama.
Massatchusettsi Tehnoloogiaülikooli uurijad leidsid, et andmete kasutajad nägid andmetes 179 erinevat andmekvaliteedi atribuuti ehk dimensiooni:
Accuracy, completeness, believability, interpretability, documentation, pedigree, availability, expense, verifiable, definability, age, auditable, ease of exchange, origin, integrity, portability, redundancy, security, correctness, conciseness, convenience, friendliness, usable, ease of retrieval, partitionability, ergonomic, meets requirements, creativity, interesting, …
Kas info kvaliteet ja väärtus on üksikute “infopalade” omadused või on need pigem infokogumite omadused? Info kvaliteet ja väärtus sõltuvad suurel määral sellest, millisesse süsteemi (struktuuri) tekkiv info satub. Siit ka tõdemus, et info kvaliteeti saab tõsta kahel viisil: 1) käsitledes infopalasid suhteliselt üksikult, hinnates ja parandades nende kvaliteeti; 2) luues infokogumite töötlemist korraldavaid ja suunavaid (info)süsteeme, mille mõju üksiku infopala kvaliteedile ei tarvitse olla vahetu ja ilmne. Allikas: Wang R et al (1996) Beyond Accuracy: What Data Quality means to Data Consumers, Journal of Management Information Systems.
Metaandmed ehk “andmed andmete kohta” kirjeldavad andmete mitmesuguseid omadusi, nagu näiteks sisu, kvaliteeti, seisundit.
Võib eristada: a) töötlust, mille tulemusena tekib sisuliselt uus informatsioon ning b) töötlust, mis ainult muudab sisendiks oleva info kvaliteeti, jättes info olemuselt samaks.
Esimest tüüpi infotöötlusoperatsiooni võib nimetada infoloomisoperatsiooniks. Teist võib nimetada kvaliteediparendamisoperatsiooniks.
Infotootmissüsteemis on kasulik välja tuua need tegevused, mis olemuslikult uut infot ei tooda, vaid parendavad olemasoleva info kvaliteeti.
Garbage in, garbage uut (GIGO)](https://en.wikipedia.org/wiki/Garbage_in,_garbage_out) on vana ütlemine, mis tähendab, et vigaste sisendandmetega ei saa programm anda õigeid tulemusi.
“In an ideas business, the quality of your creative output is only as good as the variety of your creative input.” – Cilla Snowball
… on tohutu probleem, sest kõik muutub väga kiiresti ja infot on üha rohkem.
Keskendumise raskus katkematus infovoos.
Võitlus tähelepanu eest.
help_circleMilliseid võtteid või strateegiaid kasutate organisatsioonis klientide, partnerite, kolleegide tähelepanu võitmiseks?
Shen et al (2015) Competing for attention : an empirical study of online reviewers' strategic behavior. MIS Quarterly
Pealkiri ütleb kõik: 2/3 tarbijatest loevad tootearvustusi, > 80% tuginevad ostuotsuse tegemisel otseselt arvustustele. Kuna tähelepanu on internetis kõige hinnalisem ressurss, siis valivad arvustuste kirjutajad hoolikalt, mida arvustada. Arvustaja maksimeerib temale osakssaavat sotsiaalset tähelepanu.
Kõrvaletõmbavad tegurid (-Distractions_).
“Infopahn”, “pahninfo” (Clutter, De-clutter)
help_circleMilliseid võtteid või strateegiaid kasutate organisatsioonis infotulvaga toimetulemiseks?
“There is no way to write a six-page, narratively structured memo and not have clear thinking.” — J. Bezos viit
help_circleKumb sisestusmeetod on kiirem - klaviatuuri ja käsurealiidese või graafilise kasutajaliidese ja hiire abil?
Kui lisada võrdlusse kõnesisestus?
Kas küsimust on teaduslikult uuritud? Mida uuringud näitavad?
Masinliides
API
+
|
|
+----+---+
| |
UI +-----+ |
| |
Mugav liides | |
inikasutajale +---+----+
|
| Liides vilunud
| inimkasutajale
+ (nt süsadmin)
CLI
Uuringud on näidanud, et kahe monitori kasutamine võib tööviljakust tõsta 20-30 %.