0.1 Ettevõtte kasv ja IT

• Ettevõtluse põletavaim probleem
• IT – ettevõtte kasvu võimaldaja
• Ettevõtte arenguvektor
• Oskus ja võime kasvada
• Äri skaleeruvus ja kasvu soodustav IT

Allikas: Francis Tseng

Ettevõtluse põletavaim probleem

Mis on see põletav probleem, mis ettevõtjaid IT-ga seoses huvitab?

See peaks olema midagi suuremat kui igapäevane IT-ga hakkamasaamine. Igapäevane IT-ga hakkamasaamine on oluline, kuid sellest jääks väheks.

Ettevõtte ellujäämine, survival? Kui küsimus on turu olemasolus, siis IT vaevalt saab otsustavalt aidata.

Kulude kokkuhoid? Jah, kindlasti, arvestus- ja analüütikasüsteemid, automatiseerimine, kuid kas see on alustavatele ettevõtjatele kõige põletavam küsimus? (Ilmselt võib olla, kuid kahtlane, kas enamusele).

Palju suurem ja huvitavam oleks ettevõtte kasvu küsimus.

__Erinevas elustaadiumis ettevõtted vajavad erinevaid süsteeme. Väikese, alustava ettevõtte puhul võib väita, et ettevõte vajab üldse esimest süsteemi (tal pole ühtegi).

Süsteem olema paindlik. Alustavas ettevõttes süsteem tihti lapitakse kokku erinevatest pilveteenustest. Ühest süsteemist tavaliselt ei piisa – see oleks liiga jäik ja liiga suur ettevõtmine. Kuid süsteemid peavad üksteisega siiski sobituma, koos moodustama vähemalt enam-vähem toimiva terviku.

IT – ettevõtte kasvu võimaldaja

Churchilli ja Lewise 1983. a Harvard Business Review’s avaldatud firma kasvustaadiumite teooria on tänapäevani kasvukäsitlustest üks populaarsemaid. C & H teooria on eriti huvitav selle poolest, et nad näitavad, kuidas protsessid ja IT-süsteemid – õigemini, ettevõte võime protsesse arendada ja IT-süsteeme arendada – on üheks kasvu eelduseks ja elemendiks.

Ettevõtte arenguvektor

Kõik ettevõtted ei liigu kasvu suunas.

Laialt on levinud arvamus, et iga ettevõte soovib kasvada. See ei vasta päriselt tõele. Kõik ettevõtted ei soovi kasvada. Erinevas seisus, staadiumites võib über-ideeks olla ellujäämine, stabiilsena hoidmine, tulukuse suurendamine vm. Mõni ettevõte ei saa kasvada, kuna turul on välja kujunenud sundseis, nt oligopoolne „suurte tegijate“ domineerimine – väikest ei lasta löögile. Jne. Põhjusi on erinevaid.

Avalik sektor (40% Eesti SKP-st) ei soovi kasvada. Vastupidi, riigiasutus tavaliselt soovib endalt ülesandeid vähemaks saada. (Koosseisu kasv ei ole päris see kasv).

Ametnik tavaliselt ei soovi kasvada, vaid stabiilset, rahulikku kulgemist. (Kui see nii ei oleks, siis tegutseks ta ettevõtluses, kunstis, teaduses jm).

Kasvuprobleemi asemel on avalikus sektoris pigem downsizing vajadus. Elanikkond väheneb, nii suurt riiki ei jõua ülal pidada ja pole ka vajadust.

Kasvu asemel võib ettevõtte põletavaim probleem olla hoopis vastupidi – tegevuse kokkutõmbamine. Väheefektiivse tegevuse – tänapäeval on selleks sageli rutiinne inimtöö – kokkutõmbamine ilma suuremat tervikut kahjustamata. Ka siin saab IT abiks olla. Automatiseerimine teine IT oluline rakenduskoht

Järeldus. IT rakendamisel tuleks vaadata, mis seisus ja kus suunas ettevõte on strateegiliselt liikumas. Kasvavas ettevõttes on tüüpiliselt vaja süsteeme juurde lüüa, lisada keerukust (kontrollitult!), laienevale tegevusele jalgujäänud süsteemid asendada võimsamatega.

Kokkutõmbuvas organisatsioonis, vastupidi, tuleb mõelda, kas kõik süsteemid väljakujunenud kujul on ikka vajalikud. Portfellijuhtimine rakendub ka infotehnoloogiate valikul ja rakendamisel täiel määral.

Suhteliselt stabiilses organisatsioonis, ettevõttes, mille ärikeskkond on väheliikuv, peab arvestama, et IT-keskkond ei seisa paigal. Vastupidi, IT-maailma muutused võivad olla vägagi kiired. Ettevõte peaks talle olulisi perspektiivseid tehnoloogiaid jälgima ja õigel ajal kasutusele võtma. (Ka see protsess ei ole lihtne).

Oskus ja võime kasvada

Kahjuks kogeme Eesti praktikas, et ettevõtete võimed töökorraldust ja protsesse arendada – ja koos sellega IT-d rakendada –on tihti kesised.

Ühes riigihankes tuli meile 15 pakkujat, nende seas mitmed valdkonna juhtivad, suured ettevõtted. Valisime välja väikese firma ja lootsime, et ettevõte, saades suure tellimuse, on huvitatud kasvama – võtavad inimesi juurde, tõstavad projektijuhtimise ja töökorralduse taset, tööde kvaliteeti. Kahjuks eksisime.

Õppetund on see, et kui ettevõte on aastaid püsinud väikesena, siis tõenäoliselt on mingi sisemine piirang, mis ei lase kasvada.

Võrreldes Eesti ja Soome tudengite (TLÜ IT, EBS ärijuhtimise) harjutustöid – mõlemas juhul IT-l põhineva äriidee väljatöötamine – torkab silma eestlaste lokaalsem mõtlemine. Mõeldakse äri üles ehitada kohapeal, rahvusvahelise laienemise plaan on kaugel tulevikus, kui üldse.

Siinkohal tuleb märkida, et IT rakendamise võimekus on väga tihedalt seotud töö korraldamise, protsesside kujundamise ja juhtimise võimekusega. Asi ei ole nii lihtne, et leida sobiv tarkvara ja hakata seda kasutama.

Järeldus. Ettevõttel võib olla soov – vahel ka allasurutud soov – kasvada, kuid puudub selge ettekujutus, kuidas kasvu saavutada.

Äri skaleeruvus ja kasvu soodustav IT

Kasv nõuab ärisüsteemide skaleeruvust.

IT rolli äri skaleeruvuse saavutamisel ei saa alahinnata. Näiteks IT võimaldab õpetamise kui teenuse uusi vorme - Data Science - ja nii igal alal.

Ideaalne oleks tarkvara, mis kasvaks koos kasutajaga. Adaptiivne organisatsioon, adaptiivne tarkvara. Kahjuks see sageli nii ei ole.

IT üks võtmemõisteid on skaleeruvus. Skaleeruvuse all mõistetakse süsteemide võimet kasvada, teenindada suuremat kasutajate hulka, pakkuda rohkem funktsionaalsust.

Kahjuks ei ole skaleeruvus alati lihtsalt teostatav. Äri või organisatsioon kasvab olemasolevast IT-st välja, olemasolevad süsteemid jäävad kitsaks ja vajavad asendamist. See on suur ja väga problemaatiline, kaalukate otsustega ja riskidega valdkond.

Skaleeruvus pole kahjuks ka kahesuunaline protsess. Ostes keeruka süsteemi, tavaliselt ei ole seda lihtne kasutada.

Androidi nutitelefonil on küll „Lihtne režiim“, paljudel tarkvaradel seda aga ei ole.

Ettevõttele sobiva tarkvara valimine, kohandamine, lõimimine teiste tarkvaradega, töölepanek seetõttu on sageli keerukas probleem.