Infotehnoloogia ettevõtjale 512 sõna
Infoühiskonnas tugineb kõik IT-le. Mõiste vähemalt vihjab sellele.
Teaduste “informatiseerumine” on toimunud juba pikka aega. Kas see tähendab, et IT on tõusmas “kõigi teaduste emaks”, võttes sisse koha, mis varem on olnud matemaatikal, füüsikal või religioonil?
Täit kindlust selles ei ole, sest IT enda piirid ja sisu ei ole veel täielikult välja kujunenud.
Kuid millele IT ise tugineb?
Kas see on matemaatika, inseneriteadus, süsteemkäsitlus või midagi muud?
IT koht teaduste hierarhias ei ole päris selge.
IT on universaalne tehnoloogia, mis võimaldab igasuguseid protsesse teha paremaks, kiiremaks, odavamaks.
IT juured on matemaatikas ja loogikas. Kuid tänapäeva IT ei ole enam tehniline inseneridistsipliin, vaid midagi hoopis enamat. Mis nimelt, on isegi raske piiritleda.
IT peab lahendama kõige erinevamaid probleeme. Isegi rahapuudust (blockchain jt radikaalselt uued makselahendused).
Miranda et al (2015) Jamming with Social Media: How Cognitive Structuring of Organizing Vision Facets Affects IT Innovation Diffusion. Management Information Systems Quarterly.
Miranda et al (2015) leidsid IT-innovatsioone liigitades, et kõik IT-süsteemid ei seagi eesmärgiks tehnilist efektiivsust. Efektiivsuse kõrval võib IT-süsteemi eesmärk olla kliendisuhte arendamine, sotsiaalse “sidususe” loomine erinevates kontekstides, ettevõtte kuvandi loome jm.
Design thinking, vt nt Stanfordi ülikooli Design Thinking Crash Course esiletõus ka IT-arenduse huvivälja on üks märkidest, mis näitavad, et IT ei saa piirduda mehhaanilise mõtlemisega.
IT on tegelnud arvutusi sooritavate masinate konstrueerimisega. IT mõttemeetod on selle mõjul ise muutunud masinlikuks.
Üheks probleemiks praeguses IT-s on püsiva väärtuse loomine. Vajadused ja keskkond, tehnoloogiad muutuvad nii kiiresti, et pikema kasutusväärtusega programmi või IT-süsteemi loomine on keeruline. Info ülekülluse tingimustes on infotöötluse peamine probleem tähelepanu võitmine, kasuliku teabe eristamine infomürast ja infovoogudega toimetulek. Neid küsimusi ei lahenda ainult masinliku mõtlemisprotsessiga.
Loominguline mõtlemine, kunstist lähtuv ja ikka ning jälle kunsti juurde tagasipöörduv meetod võikski olla uue IT aluseks.
See on radikaalne idee. Tüüpiline IT-inimene - kui vaadata IT-haridust- seisab täna kunstist väga kaugel. Olukord on aga muutumas, kuna IT-sse voolab hulgaliselt inimesi teistelt aladelt.
Äri ja kunsti suhe - IT kontekstis - väärib lähemat uurimist.
Perrault, T (2016) Digital Companies Need More Liberal Arts Majors. Harvard Business Review
IT-asjatundja võib küll ehitada andmekogumissüsteemi, kuid ei oska kogutud andmeid lahti tõlgendada; seepärast peaksid digitaalmajanduse ettevõtted rohkem palkama humanitaarettevalmistusega töötajaid.
Hall et all (2009) When Should a Process Be Art. Harvard Business Review
Autorid väidavad, et protsesside standardimine on läinud liiga kaugele. See töötab vastu standardimise eesmärgile. Mõnda protsessi ongi kõige parem teha kunstina (Artistic Process). Teadusliku (Scientific) ja kunstiprotsessi erinevused.
Miranda et al (2015) Jamming with social media : how cognitive structuring of organizing vision facets affects IT innovation diffusion. MIS Quarterly
Teoreetiline artikkel, mis uurib millises võtmes IT innovatsiooniprojekte, konkreetselt veebilahendusi, kus kliendid ise loovad sisu, organisatsioonides esitatakse. Leiti, et IT kasu nähakse erinevalt. Neli tüüpskeemi: