Infotehnoloogia ettevõtjale 758 sõna
Strateegia võib tähendada:
Sõltuvalt organisatsiooni omandivormist, suurusest, arengustaadiumist, tegevuslaadist, juhtimislaadist jm teguritest võib strateegia tähendada erinevaid küllaltki erinevaid asju:
Strateegia on strateegilise planeerimise protsessi tulemus. Tüüpiline strateegia koostamisprotsess sisaldab:
Strateegia koostamisprotsessi tüüpilised sammud:
Strateegia osaks võivad olla organisatsiooni väärtused; strateegia võib olla ka täiesti “väärtuspõhine”.
Strateegia on tavaliselt väljendatud strateegiadokumendina. Kuid sõna “strateegia” kasutatakse ka väliste uurijate poolt organisatsiooni tegutsemisviisi tähistamiseks, ilma, et strateegia oleks ühte dokumenti kokku koondatud.
Strateegilise planeerimise tuntumaid koolkondi on kümmekond. Näiteks Porteri viie jõu teooria. IT leviku ja eriti interneti kasvuga seoses on viimased 20-30 aastat palju uuritud IT ja äristrateegia vastasmõju.
Detailseid strateegiadokumente võib avalikult rohkem leida avalikus sektoris:
Erasektori avalikud strateegiaütlused on napimad, nt:
“IT strateegia” võib tähendada erinevaid asju:
Teiste sõnadega, IT strateegia määrab põhimõtteliselt milliseid süsteeme organisatsioonis tehakse, kuidas ja milliste tehnoloogiatega tehakse, kuidas rahastatakse jne.
IT-strateegia tuumaks - kui tahta strateegialt enamat kui üldisi määratlusi - on tehtud IT-strateegilised valikud. Millised need? Kas otsus võtta kasutusele üks või teine tarkvarapakett on strateegiline otsus? Kas otsus loobuda olemasolevate infosüsteemide lõimimise üritamisest ja vahetada need välja kõikehõlmava ERP-süsteemi vastu on strateegiline otsus? Otsus kaotada IT-osakond ja osta IT-teenust sisse? Kas otsus siseneda konkreetsele IT-teenuste või -toodete turule on strateegiline otsus?
Piir strateegilise ja mittestrateegilise otsuse vahel on diskuteeritav. Võib öelda, et strateegiline on suure, pikaajalise mõjuga valik. Kuid mõju ennustamine, hindamine ja mõõtmine ei ole alati lihtne?
Ilmselt on strateegilised otsused need, millega määratakse süsteemi, ärivaldkonna või kogu organisatsiooni infotehnoloogiline arengutrajektoor, kulude ja kasude struktuur pikemaks ajaks. Eelkõige puudutab see nn tootjaluku efekti (ingl Vendor Lock-In). Nt viies organisatsiooni sisedokumentatsiooni täielikult Atlassian Confluence-i (populaarne koostöökeskkond), avastame, et et dokumente ei saa enam teise keskkonda kanda (ilma konverteeritama), sest süsteemil on oma dokumendiformaat. vt ka Walled Garden.
Strateegiliste otsuste vajadus tuleb sellest, et IT-s sageli on tehtud valikuid raske ümber mängida. Miks on IT-süsteemide ümberlülitamiskulud (ing Switching Costs) suured? Põhjusi on ilmselt rohkem kui siin suudame üles lugeda:
See on mõneti paradoksaalne, sest IT peaks olema plastiline. Põhimõtteliselt on kõik programmeerimiskeeled samaväärsed (Turing-täielikud) ja IT-s peaks saama iga asja lõputul arvul viisidel teha. Tegelikkuses on asi hõlpsast muudetavusest kaugel.
Äriotsus või IT-otsus?
IT-firma puhul võib olla raske eristada äristrateegilisi (turule sisenemine, tootestrateegia jne) ja kitsalt tehnoloogilisi otsuseid.
Vt nt: Shah H (2017) Why Trello Failed to Build a $1 Billion+ Business
Maakri maja kerkib jõudsalt. Kuid kas oleks mõeldav, et kõrghoone ehitamise alustamisel ei ole teada, mitu korrust ehitatakse? Tõenäoliselt mitte. Plaanid ja joonised on tehtud, töövõtulepingud sõlmitud, betoon tellitud.
Aastaid tagasi oli Astrodata nimeline IT-firma, kes hakkas Liivalaia tänavale omale oli vist 4-korruselist maja ehitama. Ehitamise käigus saadi aru - võimalik, et muutus ka majanduskeskkond - et võiks rohkem ehitada. Ehitatigi paar korrust juurde.
Agiilarenduses aga mitte. Agiilne arendus tähendab seda, et võetakse suund, hakatakse minema, jõutakse kuhugi välja ja siis vaadatakse, kas on veel vajadust ja jaksu edasi minna. Agiilehitamine tähendaks vastavalt seda, et korruste arv ei ole ette teada.
IT-d võrreldakse sageli ehitamisega. Infosüsteemi loomine on “maja ehitamine”, vajatakse IT-arhitekti, tehakse joonised jne. Esimese vaia maasselöömisel peab olema selge arusaamine ja plaan mida ehitatakse.
Valesti ehitamist tuleb igal juhul vältida. Ehitatu mahalõhkumine on märk ebaõnnestumisest.
Kas see analoogia pole mitte natuke stretchy? Ehitusvea parandamine tähendab mahalõhkumist. (Kui me ei räägi just futuristlikest moodulehitistest, kus muutmine on sisse ehitatud).
Lammutuskulu on IT-s (kui räägime tarkvarast) null. Kuid ümbertegemise kulu võib olla oluline, kui ebavajalikuks osutunud komponent on ülejäänud süsteemiga tihedalt seotud.