4.1 IT-arenduse õppetunde

Sisukord

• Mida siis raha eest saime? (koodistatistika)
• Odav tarkvara? (koodistatistika)
• Kosemudeliga või agiilselt?
• Vali jõukohane raskus
• Codemonkeyism
• Kust tekib keerukus?
• Minimeeri vaheprodukti
• Mis töötab? (dokumentatsioon)
• Mis töötab (hankimine)

Mida siis raha eest saime? (koodistatistika)

Praktika näitab, et tehnilisi küsimusi ei õnnestu hoida lahus ärilistest.

IT-ga on võimalik teha kõike, aga kui hakkame tegema, siis selgub, et kõik maksab.

Seetõttu on oluline analüüsida, mida arendusraha kulutamine annab. Mõned elementaarsed arvutused ühe projekti kolme etapi kohta:

	DHX Etalonteostus	DVK täiendamine	DHX Adapter
Olulisus	MUST HAVE	MUST HAVE	NICE TO HAVE
		(peaaegu)
Kasutuslugusid	6	n/a	6
Testilugusid	9	33	34
Dok-n, ridu	1130	n/a	6250
Koodiridu (LOC)	2000	21 400	45 000
Faile	125		3374
Kaustu	58		273
Maksumus	€31,580	€19,900	€35,800
€/LOC	€16	€0.93	€0.80
€/Kasutuslugu	€5300		€6000
LOC/Kasutuslugu	333		7500

Odav tarkvara? (koodistatistika)

	Projekt A (üks moodul)	Projekt B	Projekt C
Meetod	Kosemudel	Kosemudel	Agiilne
Eesmärk	täislahendus	täislahendus	MVP*
Koodiridu (LOC)	ca 30 000	5000	4000
Maksumus	€11,500	€150,000	€10,000
€/LOC	€0.33	€30	€3
Kasutuslugusid	ca 8	n/a	8 + 2
Dokumentatsioon	jah	jah	ei
Dok-ni kvaliteet	kehv	suurepärane
Kasutatav	ei	jah	jah
Üldkvaliteet	kehv	suurepärane	väga hea

*MVP, Minimal Viable Product, minimaalne toimiv lahendus

Also

• Alice Cooper (1973) No More Mr Nice Guy
• Glover, R (2003) No More Mr Nice Guy. A Proven Plan For Getting What You Want in Love, Sex, And Life.

Kosemudeliga või agiilselt?

Sama funktsionaalsus, pärast kosemudeli ebaõnnestumist:

	Kosemudeliga	Agiilselt
Eesmärk	“Täisvärk”	MVP*
Maksumus	€190,000	€10,000
Teostatud	ei (katkestatud)	jah
Aeg	9 kuud (katkestatud)	2 nädalat
Tulemus kasutatav	õppetunnina, koodi kasutamine problemaatiline	jah

*MVP, Minimal Viable Product, minimaalne toimiv lahendus

Arvutus näitavad, et agiilarendus võib sama funktsionaalsuse anda 10-15 korda odavamalt ja 10-20 korda kiiremalt.

Asi ei tarvitse olla 10X kiiremates programmeerijates - tõenäoliselt ei olegi - vaid selles, et agiilne projekt sunnib Tellijat teisiti tegutsema.

Also

10X software engineer

Vali jõukohane raskus

Ambitsioonitase on äärmiselt oluline.

Teeme kõigepealt baastaseme ära, siis täiendame ja alles seejärel viime asja ägedaks ja ülikõvaks - kui veel tahtmist, ressurssi ja tegelikku vajadust tolleks momendiks jagub.

Codemonkeyism

	Projekt A	Projekt B
Programmeerimine	C	B/A
Infohaldus	C	C
Joonis	C	C/A
Kaardistav analüüs	B	B
Kontseptsiooni loov analüüs	C	B
Optimeeriv analüüs	C	A
Originaalne mõtlemine	C	B
Probleemi analüüs	C	A
Protsessi v töövoo kujundamine	C	C
Kasutajaliides	C	C
Lihtsus	C	C/A
Kavast kinnipidamine	C	B
Kirjutamine	C	B/A
Raporteerimine	C	C
Selgitamine	C	A/C
Spetsifitseerimine	C	C/A
Tegevuskava koostamine	C	C
Muutuste eestvedaja	C	C

C- nõrk, vajalik Tellija tugev järelevalve ja osade asjade ise ette- või ärategemine; B - hea; A - väga hea, üle ootuste.

Rida probleeme:

• Eesti IT-firmade* võime tööd korraldada on madal
• töökorralduslikud oskused ei ole aastatega tõusnud, pigem vastupidi
• oskuste profiilid on ebaühtlased; vajalikud kompetentsid tavaliselt kaetud ebaühtlaselt
• võimekaid, häid spetsialiste ei osata täie efektiivsusega rakendada - ebakompetentne juhtimine
• tellijal ei jää muud üle, kui nõrgad kompetentsid oma tööga täita
• IT-arenduse tuumaks peetakse firmades koodi kirjutamist; tarkvaraarendus on aga ainult üks element; paralleelselt peaks käima äriprotsesside ja töövoogude arendus ja muutuste eestvedamine; organisatsiooniliste muutuste juhtimise oskusi IT-firmadel pole.

*kindlasti on tugevaid, välisturule või erasektorile töötavaid ettevõtteid, kelle suhtes väide ei kehti.

Kust tekib keerukus?

Keerukus tekib juba haridussüsteemis.

• mentaliteet “Rohkem on parem”
• Eesti kultuuris puudub lihtsuseguru
• Eesti IT-s puudub oma Standish Group.

Tulemuseks on inimesed ‘not capable of simple’.

Ilmingud:

• mahu pärast genereeritud projektiplaanid, arendusdokumendid
• äriprotsessi kirjeldus 80 lk. See ei ole kasutatav.

If I Had More Time, I Would Have Written a Shorter Letter – Blaise Pascal (1657)

Lihtsus ei teki iseenesest.

Lihtsuse saavutamine nõuab jõupingutust.

Lihtsus võib nõuda rohkem oskust kui keerukus.

• One-liner-i kirjutamine pole lihtne.

Lihtsuse hoidmine nõuab jõupingutust.

Lihtsusele pürgiva jõu olemasolu on projekti õnnestumise eeldus.

Minimeeri vaheprodukti

80 mlrd $ aastas - ostab IT-d USA föderaalvalitsus.

Kasutust leiab ainult 1/3 ostetud tarkvarast.

End users fail entirely to use nearly 45% of features procured and rarely use another 19% percent of those features. – Balter, B (2011) Toward a More Agile Government: The Case for Rebooting Federal IT Procurement. Public Contract Law Journal.

Vaheprodukt (WIP, Work-In-Progress):

• strateegia, tegevuskava, raamistik, juhend
• arhitektuurne mudel, äriprotsessi kirjeldus jne
• üleminekukava
• projekti- ja arendusdokumentatsioon.

Lõpp-produkt (End Product):

• töötav tarkvara, mida ka tegelikult kasutatakse.

Minimeeri töösolevat produkti (minimise WIP).

Projekti- ja arendusdokumentatsiooni rohkus ainult suurendab WIP-i.

Mis töötab? (dokumentatsioon)

	Projekt A	Projekt B	Project C	Projekt D	Projekt E
Dok kvaliteet	3+	5	3	4-	5+
Eraldi dok-ja	ei	jah	ei	ei	jah

5+ suurepärane, üle ootuste, Tellija osalusvajadus minimaalne; 4- hea, vajalik suur Tellija osalus; 3 - vastuvõetav, suure Tellijapoolse tagaajamisega.

Kvaliteetdokumentatsioon ei teki muu arendustöö kõrvalt, vaja eraldi inimest.

Inimene teeb kvaliteetset dokumentatsiooni, kui

• tal on selleks talenti
• talle antakse selleks aega.

Mis töötab (hankimine)

Nordeconi projektijuht: “Allhankijate probleeme? Ei ole. Kui tahad järgmine kord ka tööd saada, siis teed korralikult”.