3.2 Protsessiuuendus

• Protsessiuuendus
• Keskkond
• Protsesside täiustamine ja organisatsiooni kultuur
• Inimtegevuse infotugi

Mino Parisi

Protsessiuuendus

Process Innovation, äri-, töö- või tarbimisprotsessi paremaks muutmine. Infotehnoloogial ja infokorraldusel on protsessiuuenduses tähtis roll. Uued infotehnoloogiad võivad võimaldada:

• protsessi geograafilise ulatuse suurendamist (nt saab võimalikuks osutada teenust teisel mandril olevale kliendile)

• protsessi sellist kiirendamist, mis tähendab protsessi kvalitatiivset (olemuslikku) muutumist (nt avalduse töötlemise aja vähenemine kahelt nädalalt kahele tunnile)

• toodete ja teenuste kvalitatiivselt uut spetsialiseerumist ja kliendile kohandamist (nt seniseid standardtooteid saab osta konkreetsele kliendile kohandatult) (mass customisation, personaliseerimistehnoloogiad)

• tõsta protsessi täpsust või teisi kvaliteediomadusi niivõrd, et tehnoloogia või lõpptoode muutub atraktiivseks ja kasutatavaks

• koostööd ja koordinatsiooni, mis varem ei olnud võimalik; tänu sellele on töökogumeid võimalik jagada väiksemateks tööpakettideks; spetsialiseerumise võimalus ja läbi selle – parema kvaliteedi ja efektiivsuse saavutamine

• väärtusahelast laiema osa mõjutamine (nt nn kiire reaktsiooniga tarnesüsteemid kaubanduses).

Keskkond

• Stabiilses keskkonnas (nt. riigiasutus, mille funktsioon on selgelt välja kujunenud ja muutused ülesannetes, sotsiaalses ja tehnoloogilises keskkonnas on aeglased) ei ole protsesside uuendamine oluline.

• Turumajanduses: riskimise, proovimise vajadus.

• Edukas käitumine (efektiivsed protsessid) selekteeritakse välja.

• Kohanemise ja teerajamise dialektika. Ettevõte peab ühest küljest kohanema turu nõudlusega; teisest küljest – peab ka üritama muuta turu reegleid (uute turgude loomine uute toodete läbi).

Protsesside täiustamine ja organisatsiooni kultuur

Erinevused töökultuuris on nii riikide, firmade kui ka tegevusalade vahel. Võrdle erinevusi Saksa, Eesti, Vene, Soome töökultuuride vahel.

Näide. Rahvusvaheline kontsern käivitas ühes Ida-Euroopa riigis tehase, importides tehase juhtkonna Lääne-Euroopast. Viie aasta möödudes oli kavas ettevõtte juhtkond välja vahetada kohapealse vastu. Investeerimisekspertide hinnangul vähendas selline perspektiiv ettevõtte turuväärtust (ennustati ettevõtte turuosa vähenemist juhtimiskompetentsi languse tõttu).

Eestis on protsessiuuendus suhteliselt nõrgal tasemel? Parem on olukord rahvusvahelistes firmades, kus on lihtsam oskusteavet välismaalt Eestisse üle kanda. Suhtumine: töö protsess on suuresti töötaja enda mure (palgatakse ootusel, et ühelt poolt on palk, teiselt poolt tööülesannetega iseseisvalt hakkama saamine).

Inimtegevuse infotugi

Inimtegevuse infotugi infokäitluse parendamise stra­teegiana väärib kindlasti omaette vaatlust. Projekteerida (kavandada) prot­sess ning panna inimene se­da täitma on ainult üks suund. Efektiivse tulemi saamiseks tuleb lähtuda ka ini­mesest. Individuaalsed erinevused (inimese individuaalsus). Prot­ses­sikeskses infotöötlussüsteemis on inimesed ja arvutid ettemääratud protsesside täitjad.

Ini­mese­kesk­selt ülesehitatud süsteemis navigeerib inimene (vahel väga infoküllases) informatsioonilises keskkonnas suhteliselt vabalt. Keskpunkti muutus protsessilt inimesele annab sageli täiesti erineva üles­ehi­tu­se. [Näited] Inimese tahtevabadust või vähemalt käitumise olulist vari­ee­ru­vust eeldatakse. Mida tähendab see infotoe arendajatele? Süsteemid, prog­ram­mid ja infotooted peavad pakkuma funktsionaalsuse valikulise, mitmeviisilise ka­su­tamise võimalust. [Näited]

“Infokorilus”, Information Foraging — kütluse-koriluse taasilmumine inforikkas ühiskonnas. Kahte liiki probleeme: a) informatsioonilise keskkonna kujundamine; b) selles keskkonnas efektiivne liikumine.

IT süsteemide erinevad liigid võivad eelistada kas prot­sessikeskset või ini­me­se­keskset struktuuri. Infoarhitektuuri suund on selles mõttes pigem inimese­keskne kui protsessikeskne.