Infotehnoloogia ettevõtjale 1166 sõna
Äristrateegia kohta on väga palju teooriad ja käsitlusi. Siin on mõtet piirduda IT-le spetsiifilisega.
Mis on strateegia?
Mõneti utreeritult, kuid siiski praktika vaatlustele põhinedes võib öelda, et strateegia on:
Strateegiline valik on kindlasti strateegia üks olulisemaid vormielemente. Kuigi alternatiive enamasti välja ei tooda, peavad strateegias sisalduma mingid valikud - muidu ei oleks strateegial mõtet. Mille valikud? Eesmärkide, tegutsemisviiside ja vahendite valikud.
Strateegia on seotud suure tähtsusega, pikaajalise täitmisega otsustega.
Kohe võib märgata, et esimesed valikud tehakse veel enne strateegia koostamisele asumist. Kui strateegia on mõeldud suure mõjuga asjadele, siis peab kõigepealt valima, mis on suure mõjuga küsimused. See aga nõuab arusaamist IT-st. IT kiire muutumise tõttu - arusaamist IT seisust ja suundadest. Seda on väga raske saavutada. Mõneski asjas on devil in the details või täitmise (Execution) kihis.
Agiilarendus võib arendustööd mitmeid kordi tõhustada. Kas agiilarendus peaks olema strateegia osa?
Pikaajalisus võib olla probleem. Paljud autorid ja ka praktikud ütlevad, et dünaamilises keskkonnas ei saagi pikemaajalisi strateegiaid teha, eriti alustavates ettevõtetes.
_Strateegiline eksimus__ on suure kahjuga, raskesti kõrvaldatavate tagajärgedega, ebaõigeks osutunud valik. Vale otsus või õigel ajal otsustamata jätmine. Olulistest asjadest valesti arusaamine või üldse mitte tajumine.
Minul on olnud üks või kaks juhtumit, kus kliendi probleemile olen lähenenud täiesti valesti. Valedelt eeldustelt, tehnoloogiaga - mis tagasi vaadates ei saanudki probleemi lahendada. Hulk tühjaläinud tööd.
Vaatame asja teistpidi ja küsime milliseid strateegilisi eksimusi (hea) strateegia võimaldab vältida? Teiste sõnadega, milliseid ohte ilma selge strateegiata tegutsemine kaasa toob?
Strateegia aitab luua fookust. IT-s on see oluline, sest kasutajate IT-vajadusi on tavaliselt rohkem, kuid suudetakse rahuldada; IT-innovatsiooni väljavaateid on rohkem, kuid suudetakse ette võtta; IT-tooteid ja -tehnoloogiaid on mustmiljon.
“While Yahoo was busy enlarging its portfolio, a new generation of start-ups was focusing on perfecting one single product”
(Siiski ei saa väita, et laia tooteskaala strateegia alati kehv oleks).
Strateegia aitab leida tasakaalu ja selle kaudu vältida ressursside raiskamist. IT-s on see eriti oluline, sest ükski tehnoloogia ei rakendu ilma seosteta teiste tehnoloogiatega.
Arendati tarkvara, kuid äriprotsessi arendamise peale ei mõeldud. Arendati suur tarkvarasüsteem, kuid see jäi käiku andmata, sest puudus äritellija.
Strateegia aitab vältida, et oluliste tehnoloogiate rakendamisega ei jääda hiljaks ja head võimalused ei jää kasutamata. Väga oluline, kuid väga raske saavutada.
Strateegia ja agiilsus. Keegi ei taha tagantjärele tark olla. Strateegilisi eksimusi saaks vältida, kui organisatsioon oleks paindlik. Tarkvara üldiselt seda võimaldabki. Kuid ainult üldise põhimõttena. Konkreetsel juhul sõltub, kas taristud ja süsteemid on paindlikkust võimaldavatena ehitatud.
Koostamine, kasutamine, ajakohastamine. Tudeng rääkis uhkusega, kuidas nende asutuses viidi läbi eraldi projekt organisatsiooni väärtuste koostamiseks. Palusin nimetada mõni väärtus. Tudeng ei osanud ühtki nimetada. – Strateegia, mida ei kasutata, on tõenäoliselt kasutu. Strateegia, mille kohta töötajad ei oska midagi öelda, on kasutu. Eraldi tähelepanu väärib ajakohastamine. Lepitakse kokku, et strateegia vaadatakse üle regulaarselt, nt poole aasta tagant. Elu aga ei käi pooleaastase sammuga.
冷静观察, 站稳脚跟, 沉着应付, 韬光养晦, 善于守拙, 绝不当头
“Observe calmly; secure our position; cope with affairs calmly; hide our capacities and bide our time; be good at maintaining a low profile; and never claim leadership.” — Deng Xiaoping (early 1990s)
Koguda jõudu ja valmistuda hüppeks, seadis Deng Xiaoping oma kuulsas 24-hieroglüüfilises ütluses Hiina moderniseerimise strateegiaks.
Mahukast IT strateegia kirjandusest võib sissejuhatavaks lugemiseks soovitada Michael Earli, teema ühe klassiku käsitlust ajalehes Financial Times (kättesaadav ProQuest-is). Ilmus 2002. a, kuid ei ole aktuaalsust kaotanud; vastupidi, Earli vaated on väga rakendatavad.
Earl, M (2002) IT strategy in the new economy. Financial Times
Vrdl [Ries2011] lk 256 “platvormi loomine eksperimenteerimiseks”
help_circleValige üks organisatsioon, mida tunned ja hinda, kas Earli soovitatud elemendid on stateegias esindatud.
Vaatleme näiteks Cone Cranes tehnoloogiastrateegiat, ettevõtte aastaaruande alusel.
| strateegia element | |
|---|---|
| 1) tuleviku analüüs | Jah. Ettevõtet mõjutavaid äri- ja tehnoloogiatrende (nt Industrial Internet) on analüüsitud. |
| 2) kompetentside, võimekuste või varade analüüs | n/a |
| 3) stimulaatorite analüüs | Jah. Ettevõttel on uurimis- ja arendustegevus (R&D), selle maht on 1.3 % käibest. Uurimis- ja arendustegevus on fokusseeritud 4 suunda. Nimetatakse konkreetseid projekte. Käivitati uus sisemine innovatsiooniüksus: _“In 2015 we established our in-house Konecranes’ Business Factory to test and develop big ideas and new business concepts that may not necessarily |
| fit into our current daily operations”_. | |
| 4) tehnoloogiaohtude analüüs | Jah. Aruannet läbib teadmine, et ettevõtte äri- ja tehnoloogialiidri positsioon on ohus. “The industrial internet and digitalization bring huge possibilities to material handling: new business models will emerge very soon.” |
call_splitJäreldused
- IT-st sõltuvas ettevõttes peaks IT strateegia olema äristrateegiaga ühitatud.
- Strateegiat tuleks üle vaadata kasvõi iga nädal. Strateegiline arutelu peaks olema juhtkonna iga nädala päevakorras.
- Strateegia peaks sisaldama nägemust tehnoloogia liikumise suunast, ettevõtte tehnoloogiakompetentsidest ja tehnoloogiast tulenevatest äriohtudest.
- Innovatsioon ei tule sisseharjutud tegevuse kaudu; vaja on eraldi innovatsiooniüksusi, -projekte, -initsiatiive.